Head noored.

Vaheaeg on läbi saanud, taas seate mõtted ja sammud kooli poole. See vaheaeg oli teistsugune. Nii nagu paljud täiskasvanud, on ka suur osa teie hulgast mõtetega Ukrainas. Seal toimuv sõda, on ebainimlik, julm ja kurb. Seda kõike päevast päeva jälgida on raske meil kõigil.

Kutsun teid meediat ja sotsiaalmeediat jälgides olema tähelepanelikud, mis on tõene teave ja mis valelik propaganda. Õnneks teeb Eesti meedia – nii eesti- kui ka venekeelne – head tööd ja on usaldusväärne. Aga vahepeal tehke negatiivsete uudiste vahel ka sporti, kuulake muusikat, käige jalutamas, suhelge sõpradega. Sest vaatamata kõigele on see teie noorusaeg ja noored olete te vaid üks kord elus. Ja Eesti on kaitstud ning vaba.

Kõige parem ja mõistlikum, mida teie praegu teha võite, on õppida. Et saada targemaks, hoolivamaks, inimlikumaks. Et teie põlvkond oskaks elada rahus ning pühendada enda energia ja teadmised heale, maailmale tõeliselt oluliste probleemide lahendamisele.

Hoidke ennast ja üksteist. Olge tähelepanelikud ja arvestavad. Nii oma kaasõpilaste, pereliikmete kui ka õpetajate suhtes. Meie kaasmaalased, ükskõik, milline on nende kodune keel, vajavad mõistmist ja tuge, sest see ei ole meist kellegi sõda, see on Putini sõda. Kui tunnete aga, et soovite Ukrainat aidata, siis on võimalik panustada vabatahtlikuna näiteks Pagulasabis.

Samuti kutsun teid olema avatud, abivalmid ja toetavad Ukrainast saabuvate sõjapõgenike vastu. Mõnestki neist saavad teie kooli- või klassikaaslased, ehk isegi pinginaabrid. Võtkem nad enda sekka, aidakem neil Eestis hakkama saada.

Ainult kõik koos saame paremateks ja targemateks.

Olge tublid!