Uurisin endistelt Koikera toimetajatelt, kes ühtlasi on ka Koeru Keskkooli vilistlased, kuidas neil läheb ja millega nad hetkel tegelevad.

Triin Aasa: Mul läheb kenasti. Olen sellest sügisest Tartu Ülikoolis keeleteaduse nooremteadur ja kirjutan praegu oma doktoritöö tarbeks esimest teadusartiklit. Nagu omal ajal Koikera toimetuseski, olen ennast sidunud keelega, aga nüüd tegelen keeletoimetamise asemel keeleuurimisega.

Laura Lepik: Hetkel elan Tallinnas ning peamiselt tegelen töötamise ja õpingutega. Olen praeguseks töötanud peaaegu kuus aastat sellises ettevõttes nagu Veriff, mis tegeleb igapäevaselt interneti turvalisemaks kohaks muutmisega. Juhin ühte vinget 13-liikmelist spetsialistide tiimi ning tegelen erinevate projektidega. Töövälisel ajal õpin teist aastat Tallinna Ülikooli magistrantuuris infotehnoloogia juhtimist, tegelen veidi raamatupidamisega, aeg-ajalt löön mõne iduettevõtte käivitamisel kaasa ning muidugi proovin nii palju aega kui võimalik sõprade ja perega veeta.

Eliise Joost: Mul läheb väga hästi! Olen leidnud endale eriala, mille õppimist naudin 100% ning samuti tööalaselt olen leidnud endale sobivad inimesed, kellega koostööd teha ja töö ise on loomulikult ka täpselt see, millest viimastel aastatel unistanud olen. Lisaks ümbritsevad mind endiselt inimesed, kellelt saan igapäevaselt inspiratsiooni ja kelle olemasolu mulle väga armas ja oluline on. Hetkel olen õpingutel Tallinna Polütehnikumis fotograafia erialal. Igat minu päeva sisustab hetkel piltide tegemine, nende töötlemine ja enda arendamine selles valdkonnas. Tööalaselt olen koolitaja digiturvalisuse teemadel väikelastele.

Hedi Aimsalu: Mul läheb väga tegusalt ja hästi. Hetkel õpin usinalt Tallinna Polütehnikumis fotograafiks, mis tähendab, et suurema osa nädalast veedan koolis ja stuudios pildistades. Minu vahepealsest elust siis niipalju, et peale keskkooli lõpetamist läksin BFM-i õppima ajakirjandust. Kolm aastat oli täis põnevaid õpinguid ja väljakutseid. Siiski sain juba kolmanda ülikooliaasta alguseks aru, et minust täiskohaga ajakirjanikku ei saa. Ega see teadmine väga lihtne ei olnud ja tegelikult ma üldse ei teadnud, mida eluga edasi teha, kui ülikool läbi saab. 
Siis aga leidsin tee karjäärinõustaja juurde, nutsin peale seda lahinal ja paar kuud hiljem tuli kuskilt mulle pähe mõte, et fotograafia oleks mega põnev asi, mida edasi minna õppima. 
Kõrgharidusega kutsekasse minna ei ole just väga tavaline teekond, aga elu ei peagi tavaline olema. Fotograafiaõpingud on mega lahedad! Kell 8 koolis olemine pole küll nii meeldiv, aga see on täiega seda väärt. Lisaks koolis käimisele teen ka ühele armsale kohvikule sotsiaalmeediat ja töötan ka Estonia kontserdisaalis. Kui keegi küsib, mis ma Estonias täpsemalt teen, siis ütlen alati, et kuulan tasuta ERSOt ja mulle makstakse ka veel selle eest. Koolile ja tööle lisaks on mul ka väikene hobi, mida eelmise aasta sügisest alustasin - kuna mulle väga meeldib küpsetada ja kokata, siis hakkasin tegema sellest TikToki videoid. Aga rohkem ma ei oskagi midagi tarka kosta. Olge tublid ja pidage meeles, et ennast ei saa ja ei tohi võrrelda mitte kellegi teise kui iseendaga. Ennast saab võrrelda ainult näiteks viis aastat noorema iseendaga.

FOTOALLKIRI: Hedi Aimsalu (ülal vasakul), Laura Lepik (ülal paremal), Triin Aasa (all vasakul), Eliise Joost (all paremal). 

Millega tegelevad endised Koikera toimetajad täna?
Marta-Luisa Fokejeva