Mina olen 10. klassi õpilane Kedy ning käisin kuuks ajaks külas oma vennal Austraalias. Läksime novembri alguses perega meie esimesele lennureisile, 13 000 kilomeetri kaugusele Perthi. Lennukiga sõitsime kokku umbes 20 tundi ning tegime kaks vahepeatust, Istanbulis ja Kuala Lumpuris, tagasi tulles peatusime Kuala Lumpuri asemel Singapuris.
Kohale jõudes läksime muidugi kohe ookeani äärde päikeseloojangut vaatama ja restorani sööma. Austraallastele on väga tavaline süüa õhtuti väljas, mitte kodus, ning seepärast on õhtuti linnad inimesi täis. Tutvusime ka Perthi linnaga ning puhkasime paar päeva lennureisist.
Lisaks Perthiga tutvumisele läksime nädalaks autodega ka mitme tuhande kilomeetri kaugusele linnast eemale seiklema. Kui linnas polnud nii suurt ohtu kohata madu või mõnda suurt ämblikku, siis linnast eemale jõudes pidi hoolikalt jala ette vaatama. Kohtasime mitut ämblikku ja meile väga harjumatult suuri prussakaid, maod jäid meil õnneks nägemata. Väga huvitav ja harjumatu oli minu jaoks ka see, et võisime sõita autoga mitusada kilomeetrit täielikus tühjuses, ühtegi maja, tanklat ega isegi levi polnud, oleksime olnud nagu keset kõrbe. Ma ei kujuta ette, mida austraallased teevad, kui keset sellist tühjust autoga peaks midagi juhtuma ja abi kutsuda ei saaks. Ma ei oodanud ka seda, et vabas looduses on näha nii palju kängurusid, eriti varahommikul ning õhtul, kui pimedaks läheb, sest päev on ka nendele ringi hüppamiseks liiga kuum. Lisaks kängurudele oli palju ka eestlaste mõistes kodukitsi, kes Austraalias elasid vabas looduses ning kohata võis ka vabalt ringi kõndivaid emusid keset küla. See oli väga kummaline vaatepilt.
Natuke hirmu tekitasid Austraalia põliselanikud ehk aborigeenid, keda väljaspool linnu tihti võis kohata. Neile ei tohtinud otsa vaadata, sest siis võisid nad millestki valesti aru saada ning võis tekkida konflikt. Lisaks panid nad leitud autosid põlema ning korraldasid veel palju segadust, õnneks meil nendega probleeme ei tekkinud. Nad näevad kõik üsna sarnased välja ja neid oli lihtne teistest inimestest eristada.
Kõige rohkem jäid mulle kindlasti meelde kängurud ja koaalad, keda sain ka lisaks vaatamisele katsuda ning koaalat süles hoida. Kängurud olid palju pehmema karvaga, kui arvasin ning koaalad olid nii uimased, et rohkem kui viis minutit ei saanud inimesed neid süles hoida, kuna nad hakkasid juba magama jääma. See oli tõesti lahe kogemus ning kindlasti üks toredamaid hetki reisi juures.
Ookeanis ujudes pidime olema väga ettevaatlikud, sest iga taim või loom võis olla mürgine. Ookeani vesi on palju soolasem kui Eestis mered, nii et kui vesi silma sattus, ei saanud tükk aega silma lahti teha. Enne igat ujumaminekut pidime vaatama internetis haide kaarti, et teada saada, kas lähedal on nähtud haisid. Kõige lähemal oli hai olnud kahe meetri kaugusel rannast 15 minutit enne meie jõudmist sinna randa. Eemalt nägime ka kilpkonna ja delfiine ujumas ning kalamuuseumis sain katsuda väikest haid, kes minu üllatuseks oli pealt krobeline, mitte sile.
Kuna meie käisime Austraalias siis, kui seal polnud veel suvi alanud, oli kohalike jaoks ilm veel päris külm ja 24 kraadiga olid kõigil seljas pikad riided. Kõige soojem kraad oli meil 42 kraadi, mis minu jaoks oli liig ja päikese käes ei kannatanud üldse olla. Suure palavuse pärast pidime kõik jooma suurtes kogustes vett, mis alguses oli harjumatu, kuid hiljem oli see täiesti loomulik. Väga huvitav oli jälgida, kuidas austraallased hakkasid valmistuma jõuludeks ja paljudes aedades võis näha juba uhkeid kaunistusi ja kujusid. Kuna väljas oli meie mõistes ikkagi suvi ning Eesti talvele kohast lund ka ei olnud, ei tekkinud minul seal olles küll veel jõulutunnet ning ma ikkagi ei mõista, kuidas inimesed saavad pidada jõule 40-kraadise ilmaga.
Olen tänulik nii laheda ja meeldejääva kogemuse eest, see oli kindlasti üks parimaid asju minu elus. Olen tänulik ka õpetajatele ja koolile, kes mulle nii palju vastu tulid ning tänu kellele sain kõik asjad ilusti tehtud. Mulle tõesti väga meeldis see reis ning soovitan kindlasti kõigil, kellel vähegi võimalus, Austraalias ära käia.
Esimeseks lennureisiks Austraaliasse?
Kedy Kopti
